Thursday, October 31, 2013

Komentariu ba artikel kona-ba Apakah hubungan kerja sama Timor-Leste dengan China menjadi ancaman baru bagi negara lain?











Komentariu ba Artikel:
Komentariu ba artikel kona-ba Apakah hubungan kerja sama Timor-Leste dengan China menjadi ancaman baru bagi negara lain?

Artikel ne’e koalia liu kona-ba benefisiu ne’ebé Timor-Leste hetan husi kooperasaun bilateral entre Xina ho Timor-Leste. Hau mós konkorda ho ideias husi irmaun Celso Fonseca. Iha Ita-Boot nia opiniaun hateten katak esforsu ne’ebé mak Governu Timor-Leste halo bazeia ka tuir ita -nia Kontituisaun RDTL. Nudar nasaun soberana ida, no nu’udar mós orgaun ezekutivu ba nasaun ne’e, Governu implementa duni nia kna’ar nu’udar ezekutor ne’ebé hakerek ona iha Konstituisaun RDTL, artigu 8, alinea 1, 2 no 4. Maske ita iha preokupasaun ho ideolojia Xina ne’ebé diferente ho ideolojia Timor-Leste nian, maibé hau fiar katak kooperasaun ne’e sei lori liu benefísiu ba ita Timor-Leste.
Maibé ita mós tenke fo atensaun ba buat sira ne’ebé ita konsidera ki’ik, laiha influénsia ne’ebé signifikante.
Agora daudaun ne’e ho kooperasaun bilateral entre Xina –Timor-Leste, ita-nia vendedores ki’ik sira lakon sira-nia rendimentu moris loron-loron nian. Rendimentu ne’ebé sira espera atu bele sustenta sira-nia família. Ita hare deit rendimentu ba merkadoria ki’ik sira mínimu tebes tamba domina ona husi vendedores estrangeiru sira, liu-liu vendedores husi Xina. Entaun ita labele hare deit ba vantajem ne’ebé mak Estadu ne’e hetan. Ita mós tenke hare parte ba moralidade iha ita-nia rain doben ne’e. Kooperasaun bilateral entre rai rua ne’e mós afeta tebes ba aspetu moralidade, laos deit ba ita-nia juventude mane, maibé ba ita-nia kaben nain mane sira. Prostituisaun husi Xina makas iha Timor (maske aktividade prostutuisaun hanesan aktividade individual laos Governu Xina mak haruka, maibé hau tau ba kauza tamba afeta ba ímoralidade). Oinsa Governu atu tau atensaun ba problema moralidade ne’e? Halo ona ka lae esforsu ruma husi Governu atu bele hapara atividade imorál ne’e? Intensaun iha ka lae husi Governu atu hapara? Tamba deit ita hetan benefisiu hosi kooperasaun ne’e? Dalan saida mak Governu atu fo fali ba Xina ho maneiras razoavél? Tamba sa mak hau kestiona ida ne’e? Hau konkorda tebes ho irmaun Celso nia opiniaun, maibé, hau mós haree ba desvantajen ne’ebé mak akontese iha rai doben ne’e. Hau mós konkorda tebes tamba ho kooperasaun bilateral ho nasaun seluk, hatudu katak ita-nia Governu hala’o nia funsaun tuir ita-nia Konstituisaun hakerek. Bele haree iha Konstituisaun RDTL artigu 115, n.o 1, alínea b), e), g), h) no i).
Oinsá ita bele elimina preukupasões sira ne’e hotu? Governu tenke kria sistema merkadu, limita atividade komersiál husi ema estranjeiru, atu nune’e bele fó oportunidade ba Timoran hodi bele sustenta fali sira-nia moris tamba ho limitasaun ba ema estranjeiru ne’ebé mak halo negosiu iha ne’e, bele pozitivamente afeta moris povu ida ne’e nian. Halo mós edukasaun sivíka kona-ba ekonomia nian, hahú iha baze to’o iha nasionál, atu nune’e vendedores ki’ik sira bele komprende sira-nia funsaun nu’udar vendedor. Atu prevene moralidade tun iha Timor ne’e, Governu oinsá bele servisu hamutuk ho Igreja, atu nune’e tau hamutuk kontribuisaun Igreja nian iha parte moralidade..
Xina la’ós “emerging market”. “Emerging market” refere ba rai sira ne’ebé mak sira-nia ekonomia/produsaun interna foin mak vizivél atu sai forte.

Presiza mós temi katak Timor-Leste estabelese relasaun di’ak ho nasaun selseluk, inklui ho Xina tanba oras ne’e daudaun laiha nasaun ida mak bele moris mesak sem iha relasionamentu ho nasaun seluk. Oras ne’e, Timor-Leste mak presiza liu, maibé ba loron oinmai, Timor-Leste tenke afirma katak nasaun seluk hakarak estabelese relasaun di’ak Timor-Leste tanba sira mós presiza Timor-Leste. Ho liafuan seluk, Timor-Leste presiza haka’as an atu nune’e, rai seluk halo relasaun di’ak ho ita tanba rai seluk mós depende mai ita, rai seluk mós presiza ita-nia intervensaun. Rai seluk la’os mai halo relasaun di’ak ho ita tanba sira hanoin ita.

Dala ruma, atu mantein relasaun di’ak ho Xina, ita tenke sakrifika valor humanidade balu ne’ebé mak Timor-Leste defende iha ninia Konstituisaun laran. Xina konsidera Taiwan nu’udar ninia parte integrante. Oinsá Timor-Leste haree ba Taiwan? Oinsá Timor-Leste ninia reasaun ba violasaun direitu umanu ne’ebé mosu iha Taiwan? Ida ne’e aplikável mós ba Indonézia. Oinsá ita haree violasaun direitu umanu iha Papua? Oras ne’e Timor-Leste laiha reasaun tanba tauk relasaun ho Indonézia la di’ak. Uluk iha tempu okupasaun, nasaun barak la tulun Timor-Leste tanba tauk relasaun ho Indonézia sai aat.
Maibé molok atu hakotu hau-nia opiniaun ne’e, hau hakarak husu mós ba ita hotu atu bele fo ita-nia kontribuisaun másimu ba dezenvolvimentu ekonómiku, haforsa polítika Timor-Leste nian husi koopersaun ho nasaun seluk
.


By: Ana Mota

1 comment:

  1. Responde: “hau konkorda ho Ideia husi : Ana Mota”
    Kria relasaun entre nasaun se’e deit, Xina, Indonesia, ho nasaun sira seluk tenki bazeia ba interese nasional, no decisaun sira ne’e presija reflekta ba filosofia politika estrageriu Timor-Leste nian.
    Maibe realidade hatudu katak dala barak politika estrageiru refere liu ba decijaun pragmatis, e iha parte balun ema Timor oan (povu ki’ik) senti politika hirak ne’e ladun fo benefisu ba sira.
    Ho kontribusaun ideias, husi akademia, sociedade civil,no povu ki’ik bele fo hanoin ba estadu no guvernu atu tetu didiak molok atu foti desijaun ruma iha nivel politika internasional.

    Pergutas-Husi Ana Mota :
    Kooperasaun bilateral entre Xina –Timor-Leste, ita-nia vendedores ki’ik sira lakon sira-nia rendimentu moris.

    Responde:

    Sim hau konkorda ho komentariu ida ne’e, maibe ita mos labele haluha katak presenca vendedores Xina iha Timor-Leste liu husi dalan legal, iha autorizasaun, no sira iha licensa komersiu ne’ebé sira trata ho legal.
    Ana Mota: katak solusaun mak
    “Halo edukasaun sivíka kona-ba ekonomia nian, hahú iha baze to’o iha nasionál, atu nune’e vendedores ki’ik sira bele komprende sira-nia funsaun nu’udar vendedor”.

    Responde ba ida nee, agora dadauk SEPFOPE loke hela kursu treinamentu bara-barak, auto empregu, IAED, no institusaun balun mos iha hanoin ona atu fo edukasaun informal ida ba Timor oan iha area negosiu ki’ik. Maibe ida ne’e la to’o, presija investe makas iha area edukasaun informal iha area negosiu nian.

    Dezenvolve negosiante ki’ik sira ne’e presija tenki mai husi konsensia, no kria hanoin ida ne’ebé sai business-man. Entaun iha parte balun iha vantajen ba ita, tanba ita mos presija aprende husi Xina sira agora dadauk iha ne’e, hanesan ita nia maluk sira husi Baucau balun dehan sira maioria sai pengusaha ki’ik tanba sira aprende husi Indoensia, ema (Sulawesi) sira uluk iha Baucau, no sira aprende husi ne’e, to’o agora sira sai (pengusaha ki’ik).

    Husi Ana Mota

    Oinsá ita bele elimina preukupasões sira ne’e hotu? Governu tenke kria sistema merkadu, limita atividade komersiál husi ema estranjeiru.

    Responde:

    Sim ne’e solusaun balun, maibe presija tenki hare nia impaktu, tanba agora dadauk iha politika iha area ekonomia seidauk klaru, ema barak dehan katak ita adopta hela free market, balun dehan merkadu miktura, no oin-oin.
    Atu halo kotrola ba merkadu husi intervensaun estadu, tenki mai husi komitmentu bo’ot, klaru, no presija foti desijaun ne’ebé brani.

    Husi Ana Mota:

    Xina la’ós “emerging market”. “Emerging market” refere ba rai sira ne’ebé mak sira-nia ekonomia/produsaun interna foin mak vizivél atu sai forte.

    Responde

    Terminologia emerging market mai husi trasformasaun sociedade ho modelu diktatorship ho orientasaun ekonomia merkadu livre, liberdade ekonomia ne’ebé ho integrasaun gradual ba merkadu global.
    Iha parte seluk mos, emerging market refere ba ekspansaun midlle class, iha mudansa standar moris (Standars of living) stabilidade sosial no iha numeru koperasaun multilateral ne’ebé aumenta ba bebeik. Ambiente investimentu ne’ebé bo’ot, ou dimensaun aktividades ekonomia ne’ebé bo’ot tebes.

    Iha definisaun, indikator barak ne’ebé uja hodi klasifika nasaun ne’ebé mak tama iha emerging market hanesan dadauk ita hare: (Ekonomia Xina inklui, Hong Kong, no India ne’ebé agora dadauk ho GDP nivel rekorde foun iha 2011, besik no liu 121.000 milhões dólar.
    Nasaun hitu ne’ebe karegoria tama emerging countries, emerging market no developing economies ne’ebé dala barak ita hanaran paises BRIC (Brazil, Russia, India and China), no mos (Mexico, Indonesia, South-Korea and Turkey).
    Iha referensia barak mak kolia kona-ba emerging market
    Hakarak hatene liu entaun bele le’e referensia balun hirak ne’e:


    http://www.theglobalist.com/emerging-markets-the-end-of-an-artificial-category/
    http://en.wikipedia.org/wiki/Emerging_markets
    http://www.msci.com/products/indices/country_and_regional/em/
    http://www.vcc.columbia.edu/content/emerging-market-global-players-project

    ReplyDelete

Estudu Relasaun Internasional: Topiku peskiza no monografia interesante sira.

Ho artigu simples ne'e ha’u atu fahe ezemplu  títulu teze/monografia ho tópiku no kategoria sira iha estudu Relasaun Internasional (RI)....