Thursday, October 20, 2022

Estudu Relasaun Internasional: Topiku peskiza no monografia interesante sira.

Ho artigu simples ne'e ha’u atu fahe ezemplu  títulu teze/monografia ho tópiku no kategoria sira iha estudu Relasaun Internasional (RI). Klaru tebes katak karakter úniku estudu RI funda husi aproximasaun interdisiplináriu husi estudu siénsia sosiál. Estudu RI iha mundu tomak hamriik hanesan departamentu ketak iha siénsia sosiál, polítika no umanioria nia okos. Ho karakter dinámiku, RI kobre asuntu globál no nasionál sira, inklui polítika altu no polítika nivel kraik (high politics and low politics). Simplesmente refere ba kategoria tolu (state-centric, multicentric, and global-centric).

Iha era modernu (komtemporer), estudu Relasaun Internasional (RI) la'o avansadu tebes, muda no adapta-an ho abordajen dinámiku no sofistikadu. Karakter konvensionál RI dala barak foka ba estudu atór estadu no naun-estadu sira, inklui asuntu, sosial, ekonomia, polítika no seguransa iha sistema domestik no internasionál. 

Ho rajaun ida ne'e, paradigma RI sempre domina ho grand theory no middle ground (Teori dominate ho teoria mediu sira). Teoria RI utiliza dadus atualizadu no esperensia empíriku kona-ba fenómena polítika mundiál iha sistema internasional. Esperensia pasadu sira, ezemplu hahú kedas iha era funu Poliponesian, Revolusaun Fransa, Akodu Paz Westephalia, Permeiru  no Segundu Guerra mundiál, Funu Malirin no to ikus mai iha estabelesimentu organizasaun internasionál sira hanesan Nosoens Unidas (UN-United Nations) no organizasaun rejional no intrarejional sira. Nune'e mos halo estudu klean, motivisaun no objetivu atividade komérsiu iha nivel nasional no internasionál, kolonizasaun, de-kolonializsaun, funu, konflitu no prosesu kontrusaun da paz iha mundu tomak. 

Paradigma RI ho konseitu teoretiku komprehensif, deskriptivu no analitikal, klasifikasaun ho karakter variadu. Teoria RI oferese esplikasaun klean kona-ba efeitu kauzais no konstitutivos iha polítika internasional. Teoria hirak ne'e oferese espasu dialetika ba ema ida-idak atu halo analiza tuir faktu husi fenomena global. Estudiozo RI, Hostli argumenta katak, teoria hotu-hotu loke espasu atu halo interpretasaun diferente, hanesan ita hateke ho "oklu ho koor oi-oin". Konseitu Teoretiku RI mak hanesan: realismu, liberalizmu, marxizmu, konstrutivizmu, no paradigma teóriku jerál sira seluk. Teoria sira ne'e sempre atualiza ho referensia pasadu nomos halo analiza klean kona-ba kontekstu sosial no politika, inklui saida maksei akontese iha futuru.

Hahu'u husi klasikal Liberal, ezemplu hamosu nia derivasaun teoria post-liberalismu no Neoliberalizmu. Nune;e mos Klasikal Realisme hamosu Neo-realizmu (Defensif no Ofensif realismu) no Marxismu hamosu Neo-marxizmu. Aleinde ida ne'e, iha mos paradigma estudu internasionál sira seluk hanesan: Modernismu no Pos-Modernismu, Strukturalismu, Funsionalsimu, Pos-Kololinalizmu, Teoria Feminismu Relasaun Internasional no seluk tan. Ida ne'e hatudu katak, estudu RI mai ho konseitu klaru ho abordajen relasaun entre unidade sira (estadu, nasaun, grupu supra-nasional, trans-nasional no sub-nasional sira).

Teoria boot sira ne'e maioria koko hodi estuda karakter polítika no sistema internasionál ne'ebé moris iha situasaun anarkia, kompetisaun, no oinsá atór polítiku sira ezerse sira nia interese nasionál ho aproximasaun polítika, diplomasia, seguransa iha arena internasionál. Nune'e mos mós natureza konseitu RI hirak ne'e ho objetivu atu ezamina, preve no oferese solusaun oinsá lala'ok fenómena globál sira akontese iha sistema internasional. 

 

 

Estudante sira iha sala da aula, iha departementu Relasaun Internasionál (RI)-UNTL.

Celso da Fonseca

Koseptualmente, fontes teoria boot sira (hanesan Realismu no Idealismu) mai husi perspetiva Postivismu, ne'ebé utiliza observasaun empíriku, aplika iha siénsia sosias, iha estudu relasaun internasionál; por-ezemplu realismu no liberalismu observa no oferese argumentu krítiku kona-ba oinsa nasaun sira ezerse sira poder no mantein status quo.

Iha parte seluk, teoria mediu (middle range) husi Pos-Positivismu sira oferese argumente diferente. Sira ho maneira oinsá buka fenomena RI nia abut ka kauza, sira koko atu komprende lala'ok fenómena globál sira iha sistema internasional no domestik, espesialmente observa no deskobre oinsa prátika karakter nasaun sira (atór estadu) iha poltika internasional no sira nia asaun hodi mantein sira nia status quo.

Fila fali ba estudu RI, dala barak ator estadu no naun estadu sira prefere uza konseitu Realizmu no Liberalizmu iha sira nia aproximasuan politika. Klaru duni, iha estudu RI mos konkorda katak, paradigma rua nee domina iha estudu Relasaun Internasional. Aleinde sai estudu dominante, tanba konseitu realis no liberal naturalmente pragmatiku tebes. Sira oferese analiza profunda kona-ba kondisaun seguransa, paz, konflitu no funu iha sistema internasionál. Nune'e mos paradima teoria rua nee sempre kontra ka ktirika malu. Porezemplu, apoiante liberál sira kontinua kritika perspetiva realismu ne'ebé foka liu ba abordajen (Statism, Survival no self-help/ajuda-an). Asuntu seguransa ne'ebé sai instrumentu uniku interese nasionál sistema internasional. 

Aleide kritika ideia realismu, Liberalismu oferese solusaun ho aproximasaun pluralistiku. Nasaun hotu-hotu mai ho asaun koletivu no kopera malu hodi atinje no mantein paz. Harmonizasaun (kontrusaun paz) sai finalidade interese nasaun sira iha sistema internasionál, liu husi kriasaun interdependénsia no governasaun kompleksu iha plataforma organizasaun internasionál, envolve atór estadu no naun- estadu sira.

Mezmu nune'e, realismu mai ho argumentu pesimistiku kona-ba konseitu norma, morál no instrumentu lei internasionál sira ne'ebe oferese husi liberalismu. Realisme argumentu katak nasaun ida-idak tenke foka ba seguransa nasionál rasik, ida ne'e nu'udar pre-kondisaun ida-ne'ebé fasilita atu garante balansu podér, tantu liu husi modelu polarisasaun, aliansa ka plataforma kooperasaun sira seluk. Realismu sempre refere ezemplu pragmátiku tanba sá maka nasaun sira halo funu, oinsa konflitu mosu no solusaun atu elimina funu tenke liu husi aproximasaun seguransa.

Mesmu teoria grande sira foka liu ba karakter estadu no aktor politiku sira, maibe asuntu globál sira seluk sai tópiku interesante iha estudu RI. Argumentu sira ne'e bele dekobre iha teoria RI sira seluk, ezemplu Konstutivismu ne'ebe mai ho aproximasmu "konsturusaun sosial" loke ona paradigma foun kona-ba karakter sistema internasional. Konstrutivis sira mai ho argumentu klaru katak asuntu kultural no sosial sira hanesan : Relijiaun, lingua, etnisidade, rasa, klase, jeneru nudar komponente prinsipal hodi konsturui perspetiva mundial.

Akumulasaun elmentu sira hanesan asuntu sosial, kultura, dentidade, idea inklui preukupasaun husi kondisaun tauk, amesadu fo rajaun ba estadu atu halao asaun ruma (interasaun politika) iha sistema internasional.

Paradigma Marxisme ne'ebe totalmente la konkorda idea realisme no idealismu kona-ba idea konflitu no kiperasaun. Marxismu mai ho argumentu uniku, hare sistema internasional ho aproximasaun nivel analiza ho aspeitu materialismu no ekonomia.Liu-liu mundu ne'e lidera husi klase rua (borjuis no prolateral), klase elit nain ba empreza no klase povu ki'iak sira, ia ne'e mak domina iha sistema domestiku no internasional.

Paradigma no teoria RI sira seluk mai ho argumentu no perspektiva oi-oin. Krakter uniku iha diversidade paradigma RI sira ne'e dada atensaun husi peritu ka estudiozu no estudante relasaun Internasionál sira inklui atór polítiku sira no naun- polítiku sira (state and state actors) iha mundo tomak atu kontinua esplora. Balun mai ho perspetiva postivismu, balun mai ho pos-postivismu.

Estudu Relasaun Internasional sempre interesante atu diskute tanba funda husi siénsia oi-oin ho karakter multidisiplinar no kontinua hariku ho tópiku atualizadu iha nivel nasionál no globál. Tanba tempu limitadu, ha'u labele fahe informasaun klean iha ne'e.

Buat barak ne'ebe presija esplora klean liutan. Tanba kestaun tenpu, hau halo rezumu no aprenzenta konseitu baziku deit.

Iha ne'e, ha'u hakarak fahe idea balun kona-ba tópiku Relasaun Internasionál, inklui amostra tópiku teze ka monografia iha tabela kraik ne'e ho nune'e bele ajuda, fahe ideia ba estudante RI sira atu uza ba sira nia peskiza.


Ida ne'e ezemplu deit ho ilustra kona-ba topiku no titulu monografia sira ne'ebe estudante RI sira uza iha sira nia perskija monografia ka teze akademiku



Celso Fonseca
Pratisioner no Manorin,
Espesialidade iha estudu Relasaun Internasional no Demokrasia no Direitus Umanus
Esperensia hanorin no hakerek kona-ba topikus relasaun internasional no politika, sosial no asuntu nasional sira





No comments:

Post a Comment

Estudu Relasaun Internasional: Topiku peskiza no monografia interesante sira.

Ho artigu simples ne'e ha’u atu fahe ezemplu  títulu teze/monografia ho tópiku no kategoria sira iha estudu Relasaun Internasional (RI)....