Saturday, January 18, 2014

Pergunta Sobre Fragile State no Failed State

Hatan ba perguntas husi: hadas Sholy Costa

hau hakarak husu ba maluk relasaun internasional sira katak situasaun mundo globalizasaun nee dala barak nasaun primeiru mundo hateten katak timor leste hanesan nasaun frazil no failado ita hare husi aspeito nebe.... no durante ita nia ministro negosio estranjeiros loby ba nasaun avansado nusa mak ita nia povu se kiak no nasaun se frazil?
Like ·  ·  · 19 hours ago
  • Celso da Fonseca Terminilogia Fragile State refere ba nasaun ne’ebe ho rendimentu ki’ik (low-income country) ne’ebe ho kondisaun legitimidade no kapasidade estadu ne’ebe fraku, kondisaun sosial ne’ebe vulneravel liu, dala barak akontese problemas sosial, konflitus, no krize sosial ne’ebe afeita ba estabilidade nasional. 


  • Iha interpretasaun no definisaun variadus/oi-oin, hanesan mos bele hare husi aspeitu ekonomia kresimentu ekonomia ho kondisaun pobreza, rendimentu individu ne’ebe minim liu, kurang husi $1/Dia (Un Dolar Amerikanu kada Loron ida). (Note: bele le’e tan husi referensia balun). 

    Klaru katak Timor-Leste núdar estadu foun ida ne’ebé tama iha grupo Fragile State (G7+), lu husi G7+ forum hamutuk ho nasaun frajil sira seluk. Sira sempre halo enkontru kolia kona-ba oinsa mak bele rezolve problemas ne’ebe sira infrenta no fahe esperensia ba malu, nune’e mos akumula ideias husi fragile state ba doadores internasional, agensia dezenvolvimentus internasional konaba impementasaun no intervensaun ba programa dezenvolvimentu global hanesan iha MDG no post-MDG depois 2015. 


  • Iha parte balun mos, fragile states sira bele fahe esperensia ba malu oinsa atu resolve problema sosial, konflitus, dezafius iha politika, ekonomia internal rai ida-ida nian.


  • Hare ba esforsu hirak ne’e, nasoens sira ne’e iha ambisaun, mehi atu sai husi linha fragile state. Hanesan Timor-Leste agora dadauk iha progresu diak sai husi konflitu sosial ne’ebe estabelese Peace Building ba Nation Building, kontinua ba State Building, ita hakarak oinsa para Estadu hamrik forti hodi resolve problemas sosial sira seluk.

    Relasiona ho Fragile State, dala barak iha konotasaun negativu ne’ebe implika ba nasaun foun sira ne’ebe tama iha fragile state, hanesan agra dadauk sira ne’ebe tama iha grupo G7+. Katak nasaun sira ne’e iha linha perigu atu tama Failed State, tanba sira nia estadu, kondisaun politika, akonomia sei frajil liu.
    Failed State hare husi indikator hanesan tuir mai ne’e 
    1. Presaun Demografika 
    2. Refujiadu no Deslokadu 
    3. Reklamasaun Grupo 
    4. Luta Huanu 
    5. Dezenvolvimentu iha egualidade (laiha diegualidade) 
    6. Legitimada Estadu nian 
    7. Servisu Publiku 
    8. Direitus Humanu 
    9. Aparelhu iha area Seguransa 
    10. Funcionalizasaun Elite 
    11. Intervensaun externa

    Hare indice failed state hanesan asuntu hirak ne’ebe iha leten, maijumenus 70 percentu Timor-Leste atinji ona saida mak prinsial liu, no ida ne’e hatudu indikasaun ida katak agora dadauk Timor-Leste maski sei tama iha linha Fragile States maibe hakat ona ba faze dezenvolvimentu ho progresu diak ne’ebe sai husi linha Failed State.
    Maske iha buat balun ne’ebe ita implementa ona no sei presija esforsu an atu hadia hanesan iha area seguransa, dezenvolvimentu egualidade, funsionalizasaun elit ho buat ki’ik balun, maibe en geral Timor-Leste laos nasaun failhadu (failed State).


  • Iha parte balun, ita nia liders, no sociedade civil, akademia balun totalmente rejeita ho ideias ne’ebe mai sai husi peritus politika internasional no ema konyesidu balun hanesan : Francis Fukumaya; ne’ebe famousu ho nia teze kona ba “The end of History”. Nia mos hakerek kona-ba failed state no foti ezemplo Timor-Leste ne’ebe tama iha linha ida ne’e. (favor ida le’e iha ne’ehttp://thediplomat.com/2008/06/fukuyamas-side-of-history/)
    Responde ba Fukumaya; Ramos Horta wanhira halao ni Public Lecture iha Colombia University, no Universidave avansadu balun iha Amerika no nasaun sira seluk iha tinan hirak liu ba depois krize 2006, nia sempre rejeita totalmente ideias hirak ne’e, tanba rajaun Timor-Leste iha difirensia bo’ot kompara ho nasaun sira seluk. Klaru que Timor-Leste tama iha fragile state, maibe laos dehan katak Timor-Leste nudar failed Sate hare ba progresu ne’ebe ita atinji ona bazeia ba indikator failed state iha leten.


  • Indikasaun simples atu haforsu ideias Timor-Leste ne’ebe laos tama Failed State (Estadu Failhadu) mak, agora dadauk ita nia governu independente los ona laiha intervensaun husi rai liur, ita laos iha Misaun ONU nia okos ona, ita iha poder absolutamente atu ukun ita nia nasaun.


  • Timor-Leste mos iha kapasidade atu hola parte iha diaologu internasional kona ba fahe esperensia no ideias oinsa ita hakat sai husi konflitus sosial oi-oin hanesan krize 2006 no seluk tan. Ita mos ajuda nasaun sira seluk ho orsamentu maske ki’ik maibe ita iha solidaridade internasional ajuda nasaun sira seluk hanesan Guine Bisau, no desastre natural ne’ebe akontese iha nasaun balun hanesan China, Indonesia, no nasaun vijinu sira, ita ajuda nafatin.

    Karik perguntas bo’ot ida ba ita mak hanesan ne’e: wanhira mak ita sai husi grupo Fragile State; G7+?


  • Se ita lakoi ema seluk bolu nafatin Timor-Leste iha indikasaun tama ba Failed State, entaun dalan premeiru mak ita tenki sai husi linha fragile state ne’ebe tama iha grupo G7+.

    Hau senti tenpo seluk ita bele halo diskusaun iha Universidade kona ba asuntu ida ne’e; imi prepara diak para ita halo diskusaun akademia ida.

    Thanks

Saturday, January 11, 2014

FAKAR OSAN BARAK; BENEFISIU BA EMA KIAK SIRA OINSA


Se osan hirak ne’e fakar ba area Edukasaun, Benefisiu saida mak ema Kiak sira hetan?

Relasiona ho debate OJE 2014 iha uma fukun Parlementu Nasional Timor-Leste foin lalais ne’e hamosu perguntas bo’ot: kuaje ita gasta ona $5, 270, 103,000,- (Sinku biloens duzentus setenta milhoens sentu I tres mil Dollar Amerikanu) husi tinan 2007-2013 (tenik Estanislao).
Iha parte balun núdar chefe de governu ba periodu V Governu Konstitusional PM Xanana Gusmao iha fulan hirak liu ba ne’ebe hasai iha website TATOLI; bele visita ou klik ba website ida ne’e http://tatoliavozdetimor.blogspot.com/2013/05/avaliasaun-progresu-dezenvolvimento.html  nia dehan katak “Lakohi Ona Fakar Osan Arbiru”.  “Primeiru Ministru (PM) Xanana Gusmao promete sei la repete tan eru Governu Aliansa Maioria Parlamentar (AMP) nian ne’ebe utiliza osan estadu latuir nia dalan”

Osan sira ne’e gasta ba saida?  portantu se  problema sosial no dezenvolvimentu estadu hanesan Nation Building no State Building  ne’ebe presija gastu orsamentu barak atu hadia asuntu hirak ne’e ita bele dehan katak la’os kestaun rasonavel liu.
Iha parte balun ita hotu hatene katak governu esforsu an atu aloka osan ba dezenvolvimentu iha area oi-oin, maibe iha kritika barak husi povu Timor-Leste nomos husi sociedade civil no akademia tanba governu fakar osan arbiru hanesan iha area Agrikultura fahe trator ba agrikultores sira maibe produsaun aihan menus no Timor-Leste depende ba importasaun fos husi rai liu,  tinan-tinan hadia estrada maibe estada sempre at, aloka orsamentu ba be'e mos maibe povu ih area Taibesi no Becora sempre halerik ba be’e, halo uma ba komunidade hanesan programa MDG-Uma Lima ho modelu Kobi-House maibe ema lakoi ba hela no hetan kritika maka'as tanba la sustentavel, iha area turismu hari’i programa miss turismu ne'ebe konsidera ladun apar ho kondisaun Timor-Leste agora, povu sei nota hela katak governu gasta ona osan barak maibe resultadu ba “ povu kiak laiha impaktu positivu”.
Maske ho laran triste povu kiak sira la husu buat barak, sira husu deit asuntu ida deit, oinsa  halo nia oan sira bele asesu ba escola.

Edukasaun sai savi principal ba dezenvolvimentu
Problema bo’ot mak oinsa atu dezenvolve setor naun-fiziku, hadia dezenvolvimentu rekursu humanu husi nivel Escola Basiku to nivel Universidade, hadia sistema edukasaun, hadia mentalidade edukador (mestre) sira, laos atu sai ema ne’ebe transfere siensia (matenek) deit, maibe presija mos kria ambiente kreativu, inspira alunus sira para sai ema ne’ebe independete, kria inovasaun foun laos depende deit ba sistema edukasaun konvensional, adopta tomak sistema edukasaun husi nasaun seluk,  maibe oinsa edukasaun sai tools (feramentus) de vida, sai rikusoin ema idadak nian, hodi nune’e ema hotu-hotu iha mehi, ambisaun, oportunidade ne’ebe hanesan atu fo kontribusaun ba dezenvolvimentu nasional Timor-Leste, hodi nune’e mehi inan aman sira bele realiza, maske sira hatene katak sira labele goza duni sira nia moris iha era ida ne’e, maibe minimal nia oan sira bele hetan oportunidade ba edukasaun.

Edukasaun nudar mata dalan ba Dezenvolvimentu Sosial, no Kombate Pobreza
Asesu ba edukasaun sai savi importante ba individu no dezenvolvimentu sosial, iha parte balun liu husi edukasaun bele eduka ema atu sai matenek, ida ne’e sai meius ida atu kombate pobreza tamba bele kapasita habilidade individu ho matenek, sai ema ne’ebe sobedoria ho siensia. Edukasaun sai hanesan osan mean ne’ebe iha valor bo’ot liu. Matenek sai rekursu ne’ebe laiha fin, lahanesan mina Timor-Leste iha prediksaun bele hotu maibe matenek  nunka mais hotu (rohan laek).
Asesu ba edukasaun laos bazeia ba status sosial tanba “ marjinalizasaun ba ema ki’ak hodi labele asesu edukasaun ou ba sira ne'ebe laiha osan hodi hetan asesu edukasaun ne’ebe ho kualidade diak.  Ita hare dala barak konseitu marjinalidade mosu tanba ita hare husi asuntu satus sosial, ida ne’e mak sai problema bo’ot no ema Timor oan luta kontra sistema diskrimnasaun hanesann ne’e.
Iha parte balun, ita bele hare katak kondisaun pobreza afeita ba asesu edukasaun tanba dala barak iha area rural familia ne’ebe moris iha kondisaun ki’ak halo inan aman sira foti desijaun liu-liu ba oan mane permeiru ou maluk feto balun atu ajuda sira nia inan aman hodi sustenta ekonomia familia. Rajaun ida ne’e ita labele fo kulpa ba inan aman sira iha area rural, dala barak peritus internasional, husi governu, peskizador balun sempre dehan tanba ne’e kestaun kultural, sira prefere haruka sira nia oan sira iha uma deit duke ba escola, ida ne’e laos rajaun forte maibe tanba iha influensia kondisaun sosial mak obriga inan aman atu foti desijaun ida ne’e.

Aprende husi era Kolonialismu: Vitima ba asesu Edukasaun 
Hanesan tenpo kolonialismu iha era Portugal nia  durante  tinan 450 nia laran, iha diskriminasaun sodial, liu-liu asesu ba edukasaun, ita hotu hatene ema bo’ot nia oan, liurai nia oan sira, ema ne’ebe iha osan mak bele asesu ba edukasaun, sira ne’ebe kiak bolu Maubere oan sira marjinalu tebes, laiha oportunidade atu asesu ba edukasaun, nune’e mos iha era Indoensia nia tenpo ema barak mak asesu ba edukasaun maibe nia implikasaun mak oinsa atu habeler Ideologia Indonesiasi ho objektivu atu Timor-oan sira bele sinti katak integrasaun ho Indoensia diak liu, iha parte balun maske edukasaun ba Timor-oan fasil, maibe ita moris iha rejime autoritarian ne’ebe dala barak fo influensia bo’ot ba sistema edukasaun ho modelu komando. iha parte balun Edukador sira ladun iha konyesementu diak oinsa atu eduka alunus sira ho sistema non-violensia, estudante barak mak sai vitima, sira deside atu sai husi escola tanba mestre sira dala barak uja metodologia hanesan tenpo Portugues nian ne’ebe obriga ou uja  violensia (baku, intimida) alunus sira.

Dadus Estatiska Asesu ba Edukasaun iha Timor-Leste
Maske ita hare estatiska husi Relatoriu Millenium Development Goal t hatudu katak, agora dadauk labarik barak iha Timor-Leste bele asesu ona ba edukasaun iha nivel Primaria no bele akaba sira nia escola ho 80 persentu, kompara ho tinan hirak liu ba porezemplo iha tinan 2002 maijumenus 50 percent deit mak bele akaba eskola.
Ema bo’ot sira iha institusaun governu bele gaba sira nia-an ho progresu nebe ita hetan, katak Timor-Leste nasaun foun, nasaun kiak maibe bele duni dezenvolve area edukasaun tanba labarik barak mak bele asesu ba edukasaun kompara ho nasaun bara-barak iha Afirka no nasaun kiak balun iha mundu. Ida ne’e dala barak atu motiva ita deit, katak ita mos bele maibe iha parte balun taka ita nia matan, hasae ita nia egoismu, arogansia deit ba realidade vazia, laiha kointidu konstruktivu. Iha lian Indonesia ema bolu “ASBUN” (Asal Bunyi) deit.



 Saida mak ita presija hadia iha area Edukasaun?
“Ema hotu hatene katak edukasaun sai savi importante ba individu no dezenvolvimentu sosial, edukasaun sai rekursu bo’ot ne’ebe nunka hotu, edukasaun iha valor bo’ot (hanesan osan mean).  Liu husi edukasaun bele kapasita habilidade individu ho matenek no sai ema ne’ebe sobedo.”
Ho rajaun ida ne’e, saida mak ita hadia, simplesmente la presija hanoin barak ita bele dehan katak “hasae deit ou fakar osan lubuk balun ba area edukasaun”. Importante liu mak hadia jestaun orsamentu ba area edukasaun, hasae kualidade edukasaun liu husi sistema edukasaun ne’ebe kondusivel, responde nesedidade Timor-oan nian no tenki iha planu asaun futuristiku ne’ebe pragmatis, sistema edukasaun labele statis maibe tenki dinamis.
Iha area edukasaun primaria, presekundaria no sekundaria, governu tenki iha planu no vijaun klean labele iha ambisaun oinsa para atrai alunus barak, targetu aula escola nakunu, maibe oinsa para hadia gestaun sistema edukasaun hanesan fromasaun ba mestre sira laos iha area lingua Portugues deit, maibe mos dezenvolve lingua Tetum nudar lingua Nasional. Relasuona ho lingua, realidade mestre barak mak difisil uja lingua Portuges, no sira iha obrigatoriu para aprende Portugues. Iha parte balun, tenki mos hadia formasaun ba metodologia hanorin, aumenta konhesementu ne’ebe bele apar ho konteksu global, liu-liu oinsa atu reintreperta ou dezenvolve sistema edukasaun ne’ebe refleta ba valor sosial no bele responde kondisaun global.
Governu mos tenki iha planu oinsa depois alunus sira akaba escola iha area secundariu no kontinua ba nivel universidade. Iha Timor-Leste uniku universidade nacional ida deit UNTL (Universidade Nacional Timor Leste), sera que alunus sira kuandu akaba escola iha secundaria, UNTL bele akumula sira hotu galae? Sa lae opsaun ikus mak tenki tama Universidade pribadu, Universidade hirak ne’e ida-idak iha regulamentu internal liu-liu ba orsamentu selu escola. Balun selu karun, balun ladun karun maibe ida ne’e iha influensia mos ba kualidade edukasaun, tanba Universidade mos presija selu dosente sira ne’ebe ho kualidade diak, entaun presija orsamentu, rekursu orsamentu mak mai husi alunus sira ne’ebe selu escola. Ida ne’e sai problema ba ema ki’ak sira nia oan ho rendimentu $US 1 (un dolar Amerikanu) loron ida.
Iha parte balun problema ne’ebe mosu iha universdiade pribada (swasta) mak relasiona ho mestre sira, dala barak mestre, dosente sira infrenta problema lingua, Portugues nudar lingua obrigatoriu ne’ebe tenki uja hodi hanorin iha universidade. Na realidade dosente sira barak mak sei uja lingua Indonesia, ou Ingles duke uja lingua Portugues hodi hanorin,  alternativa ikus mak uja lingua Tetum tanba ida ne’e nudar lingua nasional Timor-Leste. Maibe Tetum seidauk dezenvolve ho diak, tanba ne’e agora dadauk lingua Tetum ne’ebe uja sei sai kahur malu ho lingua seluk, e dala barak susar atu transfere sciencia husi lingua seluk ba Tetum. Ho rajaun ida ne’e, governu tenki iha planu estrategiku ida ne’ebe bele responde problemas hirak ne’e. Presija mos dezenvolve lingua Tetum, labele fakar osan hodi dezenvolve lingua Portugues deit.
Iha area Universidade, hanesan hakerek nain hato’o iha pagina leten katak estudante sira tenki hatene papel importante ne’ebe sira presija kumpri, tanba realidade iha Universidade dala barak alunus sira seidauk iha espiritu kreativismu, kria inovasaun foun, independente, hakarak aprende buat foun laos kopia ou adopta husi rai seluk. Hanoin hirak ne’e nia indikasaun mak dala barak alunus sira seidauk komprende diak metodu kreativu ne’ebe implementa iha vida akademia, liu-liu iha area hakerek artikel, opiniaun, tesis, peskija no seluk tan.
Governu tenki fakar mos osan oituan hodi hadia no dezenvolve Metodologia hakerek iha area peskija nian, governu tenki aloka osan ba  institusaun ou agensia ne’ebe bele kontrola kualidade hakerek ho programa Anti-Plagiarismu hodi nune'e bele proteje no perserve kultura propriedade intelektual (Intellectual Property) iha vida akademia, oinsa atu prevene  sistema (Copy-Paste) ne'ebe alunus barak sei adopta ema seluk nia ideias deit la tau rekonhesementu ba hakerek nain sira seluk. Hau fiar katak se governu fakar oituan osan ba area hirak ne’ebe mensiona iha leten, espiritu no ambiente kreativismu sei buras iha rai doben Timor-Leste duke hein deit ou adopta husi ema seluk nia ideias.

Hakerek Nain: Celso da Fonseca
Opiniaun ne’e refleta husi ideia Pribadi: núdar reflesaun ida ba resolusaun iha Tinan foun 2014 iha area edukasaun relasiona ba debate  OJE 2014  ho isu “fakar osan barak”  iha Parlementu Nasional Timor-Leste foin lalais ne'e.


Estudu Relasaun Internasional: Topiku peskiza no monografia interesante sira.

Ho artigu simples ne'e ha’u atu fahe ezemplu  títulu teze/monografia ho tópiku no kategoria sira iha estudu Relasaun Internasional (RI)....