Saturday, January 18, 2014

Pergunta Sobre Fragile State no Failed State

Hatan ba perguntas husi: hadas Sholy Costa

hau hakarak husu ba maluk relasaun internasional sira katak situasaun mundo globalizasaun nee dala barak nasaun primeiru mundo hateten katak timor leste hanesan nasaun frazil no failado ita hare husi aspeito nebe.... no durante ita nia ministro negosio estranjeiros loby ba nasaun avansado nusa mak ita nia povu se kiak no nasaun se frazil?
Like ·  ·  · 19 hours ago
  • Celso da Fonseca Terminilogia Fragile State refere ba nasaun ne’ebe ho rendimentu ki’ik (low-income country) ne’ebe ho kondisaun legitimidade no kapasidade estadu ne’ebe fraku, kondisaun sosial ne’ebe vulneravel liu, dala barak akontese problemas sosial, konflitus, no krize sosial ne’ebe afeita ba estabilidade nasional. 


  • Iha interpretasaun no definisaun variadus/oi-oin, hanesan mos bele hare husi aspeitu ekonomia kresimentu ekonomia ho kondisaun pobreza, rendimentu individu ne’ebe minim liu, kurang husi $1/Dia (Un Dolar Amerikanu kada Loron ida). (Note: bele le’e tan husi referensia balun). 

    Klaru katak Timor-Leste núdar estadu foun ida ne’ebé tama iha grupo Fragile State (G7+), lu husi G7+ forum hamutuk ho nasaun frajil sira seluk. Sira sempre halo enkontru kolia kona-ba oinsa mak bele rezolve problemas ne’ebe sira infrenta no fahe esperensia ba malu, nune’e mos akumula ideias husi fragile state ba doadores internasional, agensia dezenvolvimentus internasional konaba impementasaun no intervensaun ba programa dezenvolvimentu global hanesan iha MDG no post-MDG depois 2015. 


  • Iha parte balun mos, fragile states sira bele fahe esperensia ba malu oinsa atu resolve problema sosial, konflitus, dezafius iha politika, ekonomia internal rai ida-ida nian.


  • Hare ba esforsu hirak ne’e, nasoens sira ne’e iha ambisaun, mehi atu sai husi linha fragile state. Hanesan Timor-Leste agora dadauk iha progresu diak sai husi konflitu sosial ne’ebe estabelese Peace Building ba Nation Building, kontinua ba State Building, ita hakarak oinsa para Estadu hamrik forti hodi resolve problemas sosial sira seluk.

    Relasiona ho Fragile State, dala barak iha konotasaun negativu ne’ebe implika ba nasaun foun sira ne’ebe tama iha fragile state, hanesan agra dadauk sira ne’ebe tama iha grupo G7+. Katak nasaun sira ne’e iha linha perigu atu tama Failed State, tanba sira nia estadu, kondisaun politika, akonomia sei frajil liu.
    Failed State hare husi indikator hanesan tuir mai ne’e 
    1. Presaun Demografika 
    2. Refujiadu no Deslokadu 
    3. Reklamasaun Grupo 
    4. Luta Huanu 
    5. Dezenvolvimentu iha egualidade (laiha diegualidade) 
    6. Legitimada Estadu nian 
    7. Servisu Publiku 
    8. Direitus Humanu 
    9. Aparelhu iha area Seguransa 
    10. Funcionalizasaun Elite 
    11. Intervensaun externa

    Hare indice failed state hanesan asuntu hirak ne’ebe iha leten, maijumenus 70 percentu Timor-Leste atinji ona saida mak prinsial liu, no ida ne’e hatudu indikasaun ida katak agora dadauk Timor-Leste maski sei tama iha linha Fragile States maibe hakat ona ba faze dezenvolvimentu ho progresu diak ne’ebe sai husi linha Failed State.
    Maske iha buat balun ne’ebe ita implementa ona no sei presija esforsu an atu hadia hanesan iha area seguransa, dezenvolvimentu egualidade, funsionalizasaun elit ho buat ki’ik balun, maibe en geral Timor-Leste laos nasaun failhadu (failed State).


  • Iha parte balun, ita nia liders, no sociedade civil, akademia balun totalmente rejeita ho ideias ne’ebe mai sai husi peritus politika internasional no ema konyesidu balun hanesan : Francis Fukumaya; ne’ebe famousu ho nia teze kona ba “The end of History”. Nia mos hakerek kona-ba failed state no foti ezemplo Timor-Leste ne’ebe tama iha linha ida ne’e. (favor ida le’e iha ne’ehttp://thediplomat.com/2008/06/fukuyamas-side-of-history/)
    Responde ba Fukumaya; Ramos Horta wanhira halao ni Public Lecture iha Colombia University, no Universidave avansadu balun iha Amerika no nasaun sira seluk iha tinan hirak liu ba depois krize 2006, nia sempre rejeita totalmente ideias hirak ne’e, tanba rajaun Timor-Leste iha difirensia bo’ot kompara ho nasaun sira seluk. Klaru que Timor-Leste tama iha fragile state, maibe laos dehan katak Timor-Leste nudar failed Sate hare ba progresu ne’ebe ita atinji ona bazeia ba indikator failed state iha leten.


  • Indikasaun simples atu haforsu ideias Timor-Leste ne’ebe laos tama Failed State (Estadu Failhadu) mak, agora dadauk ita nia governu independente los ona laiha intervensaun husi rai liur, ita laos iha Misaun ONU nia okos ona, ita iha poder absolutamente atu ukun ita nia nasaun.


  • Timor-Leste mos iha kapasidade atu hola parte iha diaologu internasional kona ba fahe esperensia no ideias oinsa ita hakat sai husi konflitus sosial oi-oin hanesan krize 2006 no seluk tan. Ita mos ajuda nasaun sira seluk ho orsamentu maske ki’ik maibe ita iha solidaridade internasional ajuda nasaun sira seluk hanesan Guine Bisau, no desastre natural ne’ebe akontese iha nasaun balun hanesan China, Indonesia, no nasaun vijinu sira, ita ajuda nafatin.

    Karik perguntas bo’ot ida ba ita mak hanesan ne’e: wanhira mak ita sai husi grupo Fragile State; G7+?


  • Se ita lakoi ema seluk bolu nafatin Timor-Leste iha indikasaun tama ba Failed State, entaun dalan premeiru mak ita tenki sai husi linha fragile state ne’ebe tama iha grupo G7+.

    Hau senti tenpo seluk ita bele halo diskusaun iha Universidade kona ba asuntu ida ne’e; imi prepara diak para ita halo diskusaun akademia ida.

    Thanks

No comments:

Post a Comment

Estudu Relasaun Internasional: Topiku peskiza no monografia interesante sira.

Ho artigu simples ne'e ha’u atu fahe ezemplu  títulu teze/monografia ho tópiku no kategoria sira iha estudu Relasaun Internasional (RI)....